Lühike vastus: kõige vastupidavamad kohvrimaterjalid on polüpropüleen (PP) ja polükarbonaat (PC) — mõlemad painduvad löögi korral ega pragune kergesti. PP on kergem (tihedus ~0,90 g/cm³ vs PC ~1,20 g/cm³), PC talub paremini külma (kuni −40 °C). ABS (~1,06 g/cm³) on soodsaim, kuid jäigem ja võib tugeva löögi korral praguneda. Alumiinium (2,70 g/cm³) mõlgib, aga ei purune, ning on kõige raskem; kangas ei pragune, kuid kaitseb sisu vähem.
Kontrollitud: 29.09.2026. Materjalide andmed: Wikipedia materjaliartiklid (polükarbonaat, polüpropüleen, ABS, alumiinium). Mudelite andmed: tootjate lehed (lingitud allpool) ja Kohvrimaailma tootekataloog.
Kohvri materjal otsustab kolm asja: kui palju kohver ise kaalub, mis juhtub sellega pagasilindil ja kuidas see välja näeb viiendal reisil. Allpool võrdleme viit levinuimat materjali — polükarbonaati, polüpropüleeni, ABS-i (ja PC/ABS segusid), alumiiniumi ning polüestrit/nailonit — nii materjaliteaduse numbrite kui ka meie poes müüdavate päris mudelite põhjal. Kui sa pole veel otsustanud, kas üldse võtta kõva või pehme kohver, loe enne kõva ja pehme kohvri võrdlust; see artikkel läheb materjalides sügavamale.
Kohvri materjalid võrdlustabelis
Tihedus näitab, kui raske on materjal sama mahu kohta. Kohvri kaal sõltub lisaks kesta paksusest, ratastest ja käepidemest, seepärast on tabelis ka päris mudelite kaal.
| Materjal | Tihedus | Näide meie valikust | Löök | Kriimud | Külm | Hind meie valikus* |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Polüpropüleen (PP) | 0,895–0,93 g/cm³ | Travelite Air Base S: 2,1 kg, 37 l; American Tourister StarVibe 55: 2,3 kg, 37/41 l | Väga sitke, paindub ja taastub | Tekstuurpind peidab hästi | Puhas PP habras alla 0 °C | u 50–300 € |
| Polükarbonaat (PC) | 1,20–1,22 g/cm³ | Wings Sea Eagle: 2,5 kg, 38 l | Väga sitke (Izod 600–850 J/m) | Madal kriimustuskindlus, läige näitab jälgi | Töötab kuni −40 °C | u 65–200 € |
| ABS | 1,06–1,08 g/cm³ | Travelite Bali S: 2,5 kg, 34 l; Voyo Nova käsipagas: 2,8 kg, 39 l | Jäigem (Izod ~200 J/m), võib praguneda | Kõva pind, matt viimistlus peidab | Kasutatav kuni −20 °C | u 50–180 € |
| PC/ABS segu | oleneb vahekorrast | American Tourister Flashline Pop 78 cm (90% ABS + 10% PC): 4,4 kg, 100/109 l | Lähedane ABS-ile | Nagu ABS | Nagu ABS | u 125–180 € |
| Alumiinium | 2,70 g/cm³ | Travelite Next L: 6,7 kg, 100 l | Ei purune, aga mõlgib | Kriimud ja mõlgid jäävad | Jääb sitkeks ka pakasega | u 420 € |
| Kangas (polüester / nailon) | — (mõõdetakse denier'des) | Samsonite Base Boost M (100% polüester): 2,7 kg, 74 l | Ei pragune, sisu kaitse väiksem | Ei kriimustu, võib hõõruda | Külm ei ole probleem | u 70–200 € |
*Hinnavahemik Kohvrimaailma valikus 29.09.2026, käsipagasist suure kohvrini; hinnad ja laoseis muutuvad. Izodi löögisitkus (sälguga) on materjali üldnäitaja, mitte konkreetse kohvri test.
Polükarbonaat või polüpropüleen — kumb kohver valida?
Kui eelarve lubab, on õige vastus peaaegu alati üks neist kahest. Mõlemad on termoplastid, mis löögi korral painduvad ja võtavad seejärel oma kuju tagasi — see on peamine põhjus, miks pagasilint neid harva lõhub. Erinevused on detailides.
- Kaal: polüpropüleen on kõige väiksema tihedusega levinud plast (0,895–0,93 g/cm³), polükarbonaat on umbes kolmandiku võrra tihedam (1,20–1,22 g/cm³). Praktikas: Travelite Air Base S kaalub tootja andmetel 2,1 kg (37 l), polükarbonaadist Wings Sea Eagle käsipagas 2,5 kg (38 l).
- Löögid: polükarbonaat on väga sitke — sälguga Izodi löögisitkus 600–850 J/m. Polüpropüleen on paindlikum; Travelite nimetab Air Base'i kesta „praktiliselt hävimatuks”, aga see on tootja väide, mitte standardtest.
- Kriimud: polükarbonaadil on kõrge löögikindlus, kuid madal kriimustuskindlus. Läikiv PC-kohver näitab jälgi juba esimesel reisil; tekstuurne või matt pind (nt Air Base'i karedate ja läikivate osade kombinatsioon) peidab neid paremini.
- Külm: siin on polükarbonaadil selge eelis — selle alumine töötemperatuur on umbes −40 °C. Puhas polüpropüleen muutub alla 0 °C hapraks; kummikomponendi lisamine parandab külmalöögikindlust, kuid kohvritootjad täpset retsepti tavaliselt ei avalda.
Meie soovitus: kui lendad palju talvel või registreerid kohvrit sageli, vali polükarbonaat. Kui iga gramm loeb (näiteks airBalticu ja Finnairi 8 kg käsipagasi piirang; vaata lennufirmade reegleid), vali kerge polüpropüleen. American Tourister StarVibe 55 on tootja järgi 100% polüpropüleen ja kaalub 2,3 kg; Samsonite Restackd on samuti polüpropüleenist (esitaskuga käsipagas 3,1 kg, 42/48 l).
NB! PP ei tähenda automaatselt kallist. Meie valikus on polüpropüleenist käsipagasi kohvreid alates umbes 50 eurost, kuid need kaaluvad 2,6–2,8 kg — materjal üksi kergust ei taga, oluline on ka kesta paksus ja furnituur.
ABS kohver — kas tasub osta?
ABS (akrüülnitriil-butadieen-stüreen) on soodsaim kõva kohvri materjal ja väga levinud. Selle tihedus (1,06–1,08 g/cm³) jääb PP ja PC vahele, kuid ABS on jäigem: sälguga Izodi löögisitkus on umbes 200 J/m ehk mitu korda väiksem kui polükarbonaadil. Seepärast on ABS-i tüüpiline rike mõra või pragu, tavaliselt nurgas või ratta ümbruses pärast tugevat lööki. Hea uudis: ABS-i löögikindlus ei lange külmas järsult ning see on kasutatav umbes −20 °C juures.
ABS on mõistlik valik, kui reisid paar korda aastas, kasutad kohvrit peamiselt käsipagasina (see ei lähe pagasilindile) või vajad soodsat kohvrikomplekti. Meie oma bränd Voyo on ABS-ist — näiteks Voyo Nova käsipagas 55×39×23 cm, 39 l —, samuti Travelite Bali (S: 2,5 kg, 34 l) ja American Tourister Flashline (55 cm: 100% ABS, 2,6 kg). Voyo kohta loe lähemalt Voyo juhendist.
PC/ABS segud
Paljud kohvrid on tehtud ABS-i ja polükarbonaadi segust või ABS-kestast, mille pind on kaetud õhukese PC-kihiga. Oluline on vahekord: American Tourister Flashline Pop on tootja andmetel 90% ABS + 10% PC. Selline kohver käitub sisuliselt nagu ABS, mitte nagu polükarbonaat. Kui müüja kirjutab lihtsalt „polükarbonaat”, aga hind on ABS-i tasemel, kontrolli tootja lehelt täpset koostist.
Alumiiniumkohver — vastupidav, aga raske
Alumiiniumi tihedus on 2,70 g/cm³ — kolm korda suurem kui polüpropüleenil. See näitab ka kaal: Travelite Next L (100 l) kaalub 6,7 kg, samas kui meie valiku suured ABS- ja PP-kohvrid mahuga 96–106 l kaaluvad 3,5–4,4 kg. Tavalisest 23 kg registreeritud pagasi piirangust läheb seega umbes 2–3 kg rohkem kesta peale.
Alumiiniumi eelis on see, et see ei pragune: löök jätab mõlgi, mitte augu. Travelite ise kirjutab, et kriimud ja mõlgid on osa kohvri loost. Samuti ei muutu alumiinium külmas hapraks — alumiiniumil puudub sitke-hapra ülemineku temperatuur ja see säilitab sitkuse ka väga madalal temperatuuril. Alumiinium sobib sulle, kui hindad välimust ja pikka eluiga ning kaal ei ole esmatähtis.
Kangaskohver: polüester, nailon ja denier
Pehmete kohvrite materjal on enamasti polüester või nailon. Kanga kohta näed sageli tähist nagu 600D või 1200D: denier on 9000 meetri lõnga mass grammides, ehk suurem number tähendab jämedamat lõnga. Kanga tegelik vastupidavus sõltub aga ka kiust ja kudumisviisist, seega ära võrdle kohvreid ainult D-numbri järgi. Näiteks Wings Codura sarja kohvrite välismaterjal on tootja kirjelduse järgi 1200D kangas.
Kangas ei pragune ega kriimustu, talub külma ja on sageli laiendatav. Selle nõrkused on hõõrdumine nurkadest, tõmblukk ja väiksem kaitse õrnale sisule. Meie valikus on näiteks Samsonite Base Boost keskmine kohver (100% polüester, 2,7 kg, 74 l). Pehme ja kõva kohvri eeliste täielik võrdlus on eraldi artiklis.
Kohvri materjal ja Eesti talv
Talvel võib registreeritud pagas enne lennukisse laadimist ja pärast maandumist seista pagasikärul õues — nii Tallinna kui Riia lennujaamas —, autoga laevale sõites on kohver aga tunde külmas pakiruumis. Külm teeb plastid jäigemaks ja siis on materjalide erinevus kõige nähtavam:
- Polükarbonaat: alumine töötemperatuur umbes −40 °C — parim plastvalik talviseks reisiks.
- ABS: enamasti kasutatav kuni −20 °C ja selle löögikindlus ei kuku külmas järsult.
- Polüpropüleen: puhas PP muutub alla 0 °C hapraks; kohvrites kasutatav PP on sageli löögikindlaks modifitseeritud, kuid koostist ei avaldata.
- Alumiinium ja kangas: külm neid praktiliselt ei mõjuta.
Praktiline nõuanne mis tahes plastkohvri puhul: ära viska pakasest tulnud kohvrit maha ega istu selle peale ning lase sel enne pakkimist toatemperatuuril soojeneda.
Milline kohver on kõige vastupidavam?
Pragunemise vastu on kõige vastupidavamad polükarbonaat ja polüpropüleen; purunemise vastu alumiinium (kuid see mõlgib ja on raske). Kohver ei koosne siiski ainult kestast. Enne ostu vaata ka:
- Rattad: kas need on topeltrattad ja kuidas need on kesta külge kinnitatud.
- Teleskoopkäepide: kas see lukustub kindlalt ja ei kõigu väljatõmmatuna.
- Lukk ja tõmblukk: kas TSA-lukk on kesta sisse süvistatud või ulatub välja.
- Garantii: mida see katab ja kui kaua — näiteks kõigil Voyo toodetel on 2-aastane garantii.
Milline materjal valida? Kiire otsustus
- Lendad tihti ja registreerid pagasit, ka talvel → polükarbonaat (nt Wings Sea Eagle).
- Tahad võimalikult kerget käsipagasit (airBaltic 8 kg, Finnair 8 kg) → kerge polüpropüleen (nt Travelite Air Base, American Tourister StarVibe).
- Reisid 1–3 korda aastas või otsid soodsat komplekti → ABS (nt Voyo, Travelite Bali).
- Hindad välimust ja pikka eluiga, kaal pole oluline → alumiinium (Travelite Next).
- Vajad välistaskuid või laiendatavust → polüester või nailon (nt Samsonite Base Boost).
Kui materjal on valitud, aitab kohvri ostujuhend valida õige suuruse, rattad ja luku. Kogu valiku leiad meie e-poest.
Korduma kippuvad küsimused
Kumb on parem, polükarbonaat või polüpropüleen kohver?
Mõlemad on sitked ja paindlikud materjalid, mis löögi korral pigem painduvad kui pragunevad. Polüpropüleen on kergem (tihedus umbes 0,90 g/cm³ vs polükarbonaadi 1,20 g/cm³) ja tavaliselt tekstuurse pinnaga, mis peidab kriimustusi. Polükarbonaat talub külma paremini (töötemperatuur kuni −40 °C), kuid läikiv pind kriimustub nähtavamalt. Talvel palju lendavale reisijale soovitame polükarbonaati, kaalu jälgijale polüpropüleeni.
Kas ABS kohver on hea?
ABS on hea soodne valik harvemaks reisiks ja käsipagasiks. See on jäigem kui polükarbonaat: ABS-i löögisitkus (Izodi test sälguga) on umbes 200 J/m, polükarbonaadil 600–850 J/m, nii et tugeva löögi korral võib ABS-kest nurgast praguneda. Näiteks Voyo ja Travelite Bali kohvrid on ABS-ist ning maksavad käsipagasi suuruses umbes 50–120 €.
Milline kohver on kõige vastupidavam?
Pragunemise vastu on kõige vastupidavamad polüpropüleen ja polükarbonaat, sest need painduvad ja taastavad kuju. Alumiinium ei purune, kuid mõlgib ning on kõige raskem: Travelite Next L kaalub 6,7 kg, sama suur ABS-kohver umbes 4,3 kg. Pikaajaliselt otsustavad vastupidavuse sageli ka rattad, teleskoopkäepide ja tõmblukk, mitte ainult kesta materjal.
Milline kohvri materjal on kõige kergem?
Plastidest on kõige väiksema tihedusega polüpropüleen (0,895–0,93 g/cm³), seejärel ABS (1,06–1,08 g/cm³) ja polükarbonaat (1,20–1,22 g/cm³); alumiinium on 2,70 g/cm³. Valmis kohvri kaal sõltub aga ka seina paksusest ja furnituurist: Travelite Air Base S (polüpropüleen) kaalub 2,1 kg, kuid mõni teine polüpropüleenist käsipagasi kohver 2,6–2,8 kg.
Kas plastkohver võib külmas praguneda?
Külm teeb plastid jäigemaks. Polükarbonaadi alumine töötemperatuur on umbes −40 °C, ABS-il umbes −20 °C ning puhas polüpropüleen (homopolümeer) muutub alla 0 °C hapraks — kohvritootjad lisavad löögikindluse parandamiseks sageli kummikomponenti, aga täpset koostist ei avalda. Talvel ära viska külma kohvrit ega istu selle peale; lase sel enne pakkimist toatemperatuuril soojeneda.
Mida tähendab 600D või 1200D kangaskohvril?
D ehk denier näitab lõnga peenust: see on 9000 meetri lõnga mass grammides. 1200D lõng on seega jämedam kui 600D, kuid kanga vastupidavus sõltub ka kiust (polüester või nailon) ja kudumisviisist. Denier ei ole otsene tugevusnäitaja, pigem vihje kanga raskusele.
Kas materjal mõjutab airBalticu käsipagasi 8 kg piirangut?
Jah. airBalticu Economy käsipagas ja isiklik ese tohivad kokku kaaluda kuni 8 kg ning kohver võib olla kuni 55×40×23 cm. Kui tühi kohver kaalub 2,1 kg, jääb asjadele 5,9 kg; 2,8 kg kohvri puhul 5,2 kg.
